31.3.10


Purustatud õhuloss

Millenniumi-triloogia 3. raamat

Stieg Larsson

Göteborgi haigla erakorralise meditsiini osakonda tuuakse kaks raskelt vigastatud inimest. Üks neist on topeltmõrva eest tagaotsitav Lisbeth Salander. Tal on peas eluohtlik kuulihaav ja teda tuleb otsekohe opereerida. Teine on Aleksander Zalatšenko – vanem mees, keda Lisbeth Salander on kirvega löönud...
Millenniumi-sarja kolmas ja viimane osa jätkub sealt, kus „Tüdruk, kes mängis tulega“ lõppes. Lisbeth Salander jäi ellu, kuid tema probleemid pole kaugeltki möödas. Leidub tugevaid jõude, kes tahavad Lisbeth Salanderi lõplikult vaikima sundida...
„Purustatud õhuloss“ on viimane osa Stieg Larssoni Millenniumi-triloogiast, mille tõlkeõigused on müüdud 25 riiki ning mis oli 2009. aastal Euroopas müüduim romaanisari. Sarjast on tehtud ka menukad filmid Mikael Nyqvisti ja Noomi Rapace’iga peaosades.

Perroon

Jaan Tangsoo

Kaks meest istuvad vaksalis. Nad vahivad perrooni, inimesi, suveööd, lonksavad õlut ja muudki. Ajast pole puudu kummalgi, sest üks neist on rongist maha jäänud ja teise jaoks paistavad kõik rongid juba läinud olevat… Ja üks meestest pajatab teisele ajakuluks oma lugu, elukunstniku lugu, kuidas on temast saanud see, kes ta on, kõigist sidemeist ja kohustustest vaba mees, keda ei ahista omand ega himud. Ootamatumaid pööranguid jagub lõpuni. Aga mis või kes see õigupoolest on, kes inimese saatust juhib ja sellesse kõige järsemaid kurve loob? Kas keegi kõigevägevam, või kaasinimeste teod ja tahtmised, või viimati inimene ise oma kurjuses ja headuses?
„Perroon” on Jaan Tangsoo kolmeteistkümnes raamat.


Minu imeline elu. Mälestused II

Hans Luik

Minu ajaretk läbi XX sajandi jätkub. Imekombel pääseme emaga Starobelski surmalaagrist. Algavad mu seiklusrikkad rännuaastad, mis päädivad sundasumisega Siberis. Läbielatud kannatustest olulisem on mulle see, mismoodi me vastu pidasime, kuni meie sünnimaa võõrvõimudest vabanes.


Käed eemale Õnnest

Milvi Lembe

Õnne elu ei lähe hästi. Ta ema joob ning võõrasisa kipub talle sündmatul kombel ligi. Nii otsustabki ta kodust lahkuda ning püüda leida oma pärisisa, kes teda ehk raskel hetkel aitaks. Otsitava maja leidmine Muuga aedlinnast pole küll keeruline, ent peagi avastab tütarlaps, et on sattunud hoopis vihma käest räästa alla, sest isa on Soomes tööl, aga tema kodu ümber käib vägagi kriminaalne tegevus, mille keskelt Õnnegi end peagi leiab.


Kolm kuningatütart

Matthias Johann Eisen

Muinasjutukas 2 - Kolm kuningatütart

Seikluslik muinasjutt „Kolm kuningatütart“ pajatab loo vaprast kuningapojast, kes päästab maa-alusest riigist kurja karu küüsist kolm kuningatütart. Muinaslugu lõpeb kolmekordsete pulmadega.

MUINASJUTUKAS on uus raamatusari, mis toob väikestele ja suurtele lugejatele iga kuu kaks meeleolukat muinasjutuvihikut.

Kohatäide. Kuidas ma linnavolinik olin

Jüri Pino

Eesti poliitilise süsteemi nõrkust iseloomustab enim, et rahvast esindama võivad pääseda täiesti juhuslikud ja võhiklikud isikud. Nagu kõigest 166 häälega ja asendusliikmena Tallinna Linnavolikokku sattunud Jüri Pino.
Aastatel 2007–2009 oli Pino nii-öelda rahvasaadik, millisel postil saavutas ainukest tähelepanu vaid sellega, et oli kõige suurem puuduja ega esinenud ühegi sõnavõtuga.
Neid mittemidagitegemisi see tema kokkuseatud paskervill (paskervill on peaaegu seesama, mis paskvill, aga läbinisti vale veel ka! Pikker 1983) kirjeldabki.
Pino kirjutab Tallinna munitsipaalpoliitikast nagu kõigest muustki talle omasel võhiklikul ja pealiskaudsel moel, püüdes teha labast nalja ning naeruvääristada demokraatia põhialuseid. Vahel läheb see tal isegi korda.


Jääauku

Helga Nõu

Helga Nõu uus noorsooromaan “Jääauku” on uus dramaatiline jutustus tänapäeva noorte probleemidest, aga samaaegselt ka jätk eelmisele, 2008 ilmunud raamatule “Appi!”.
Uue romaani “Jääauku” tegevus algab kaks aastat peale esimese raamatu lõppu. See on uus raamat ja uued tegelased. Aga peagi selgub, et sündmustik toimub “Appi!” tegelaste läheduses ja kõik eelmisest raamatust tuntud tegelased tulevad jutustusse sisse. Seega moodustavad mõlemad raamatud kokku terviku ja sündmustikku süvenemiseks on vaja neid mõlemaid.
“Jääauku” algab taas dramaatiliselt – keegi tüdruk vajub kevadise jääga järvele minnes läbi jää ja upub. Või kas ta upub ja kes ta on? Kuidas võib keegi uppuda, kaduda, ilma et keegi temast puudust tunneks? Moodsa ühiskonna elu, ehkki väliselt heades tingimustes, arvuti ja internetiga, ei ole kaugeltki turvaline, vaid paljudele üsna karm. Ja kas toob internetiühendus, mis kogu maailma nagu peopesale laotab, ainult hea? Internetilt saadud tutvused võivad olla petlikud. Samaaegselt maadlevad noored inimesed omaenda tunnetega ja seksuaalse identiteediga. Kuidas teada, mis on “normaalne” ja kuhu poole ma kuulun? Ühiskonnas käib võitlus homoseksuaalsete võrdõiguslikkuse pärast ja korraldatakse PRIDE-festivale. “Teistsuguseid” mõnitatakse ja Eesti ühiskond pole kaugeltki valmis kõiki avasüli vastu võtma.
Noorsooromaan “Jääauku” on mõeldud vanematele teismelistele vanuses 14-19, aga pakub ka järelemõtlemist täiskasvanud lugejatele.