31.3.10


Fikseeritud Fix

Vello Salumets

Eestis pole vist kedagi, kes ei teaks ansamblit Fix - kollektiivi, mis on tegutsenud juba 42 aastat.
Nüüd on Fixi tegemised algaegadest tänaseni raamatusse raiutud. Meie rocki ajaloo korüfee Vello Salumets on Fixi käekäigu kõigi selle tõusude ja langustega kokku kogunud ja sõnas fikseerinud.
Fixi ajaloo muudab elavaks ning humoorikaks see, et autor on Fixi fännava austajana algusest peale kõigi nende arvukate Fixist läbi käinud suurepäraste lauljate ning muusikutega nii lava ees, laval kui lava taga nende kireva käekäigu kaasa teinud.
Fikseeritud Fix on samasugune nagu Fix eluski – muhe, lahe ja südamlik.

30.3.10

Kallid kaasteelised

President Lennart Meri on öelnud: „Eesti Vabariigi kõigi katsumuste ja kõigi õnnestumiste kõige lühem kokkuvõte ongi Jaan Kross oma loominguga.”

Üks tuntumaid eesti kirjanikke JAAN KROSS sündis 19. veebruaril 1920 Tallinnas masinatehase meistri ja mõisasepa tütre järeltulijana. Tema isa arreteeriti 1944. a lõpul ning hukkus 1946. a Nõukogude vangilaagris. Kross kasvas Kalamaja linnaosas, õppis J. Westholmi gümnaasiumis ja Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Pärast Eesti okupeerimist osales ta 1940. a nn juulivalimiste rahvuslike vastaskandidaatide ülesseadmise aktsioonis. Vabastamise asemel uueks okupatsiooniks kujunenud Saksa ajal oli Kross esmalt ajalehe „Postimees” tõlk ja välisuudiste toimetaja, seejärel Tallinna Linnapanga sekretär ning Eesti Leegioni kindralinspektuuri tõlk. Samal ajal oli ta Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kaastööline, mistõttu oli 1944. aastal vangistatud. Pärast Nõukogude uue okupatsiooni algust oli Kross ETKVLi juriskonsult ning Tartu ülikooli riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri assistent. 1946. a arreteeriti Jaan Kross taas ning järgmisel aastal mõisteti talle viieaastane laagrikaristus, mida ta kandis põhiliselt Komimaal Intas. Pärast vabanemist 1951. a tuli tal minna asumisele Krasnojarski kraisse.

Stalini surma järel vabanes ta sealt ning alustas vabakutselise kirjaniku elu Tallinnas. Kross on olnud Riigikogu liige Mõõdukate nimekirjas 1992–1993 ja Tartu ülikooli vabade kunstide professor. Eesti NSVs anti talle rahvakirjaniku tiitel, Eesti Vabariik väärtustas teda Riigivapi I klassi teenetemärgiga; mitu korda esitati ta Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Jaan Kross suri 27. detsembril 2007. a Tallinnas.

Jaan Krossi teoseid on tõlgitud veerandsajasse keelde ja teda on mitu korda esitatud Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. 1980. aastate algusest on Kross oma eluloo ainest kajastanud mitmes novellikogus ja romaanis. Mälestusteraamat „Kallid kaasteelised” ilmus 2003. a, II köide järgnes postuumselt 2008. Nüüd uuesti välja antav I köide hõlmab aega 1960. aastate alguseni. President Lennart Meri on öelnud: „Eesti Vabariigi kõigi katsumuste ja kõigi õnnestumiste kõige lühem kokkuvõte ongi Jaan Kross oma loominguga.”


Tagasiside töötajate arendamisel

Äripäev, 225 lk

Tagasiside on oluline ja võimas juhtimisvahend, mis valel kasutamisel on hävitav, õigel aga võib imesid teha. “Selle raamatu puhul on tegemist näitega, et häid asju ei pea alati välismaalt otsima minema,“ märkis Veolia Keskkonnateenuste tegevjuht Argo Luude Kristel Jalaku.

15.3.10

Koolihariduse algus Valgamaal

Ülevaate koostas Rain Soosaar.










12.3.10


Varjupaiganaga

Lea Arme

Kaheksa-aastane Ruut satub peale ema surma laste varjupaika, sest nagu Ruudu vanaema ütleb, mis lapsekasvatajat minust enam on. Iga hetk võib Mulla Madis mind enda juurde kutsuda. Nii satub Ruut peresse, kus on ema Anu veel seitse last, kaks temast nooremat ja teised poisid kõik vanemad. Kohe alguses teevad suuremad poisid Ruudule „reeglid“ selgeks, kuid suurte „vendadega“ saab ta hakkama hästi.
Vahvalt kirjutatud raamat läbi lapse silmade täiskasvanute ja laste elutõdedest.


Valge kassi maja

Maret Aronovich

„Valge kassi maja“ peategelase Laura vanemad lahkusid Nõukogude Eestist, kui tüdruk oli koolieelik. Nüüd, kahekümnendates aastates, tekib Ameerikas üles kasvanud Laural tungiv vajadus Eestisse tagasi pöörduda. Seda ta teebki ja tõenäoselt sujuks kõik ladusalt, kui mitte ta töölesõidutee ääres ei seisaks üks intrigeeriva välimusega maja. Ehitise arhitektuur on ainulaadne ning ka see, mis toimub maja seinte vahel, ületab igasuguse kujutlusvõime piirid. Üllatavatest, isegi vapustavatest seikadest ei pääse Laura ka tutvumisel oma lähemate ja kaugemate sugulastega.
Ja siis saabub päev, mil lained löövad Laura pea kohal kokku. Jälle viib see kohvrite pakkimiseni. Sedapuhku aga selleks, et Suure lombi taha pageda. Eestis vallandunud sündmustelaviin ei peatu aga sealgi. Ühel hetkel seisab Laura silmitsi tõsisasjaga, et ta elus ei ole kivi kivi peale jäänud ning tundub, et iga talle lähedase või tuntud inimese kapist pudeneb välja luukere. Justkui sellest poleks veel küllalt, hakkavad Eesti võimud Laura vastu huvi tundma...


Tädi Maali jutud

Aino Praakli

Tädi Maali jutud on lood matsi ja inteligentsi kokkupõrkest. Lausa sõjaks nendes lugudes ei lähe, aga väljakutse on esitatud: kus varjatult, kus lausa väljaöelduna. Ja kui ei olegi vastasseisu tunda, siis kirjutades olen ikkagi midagi sellist mõtetes kandnud, läbi elanud.