12.3.10


Sissejuhatus majandusteadusesse II

Karl Homann, Andreas Suchanek

Raamat on järjeks 2008.a. õppevahendile "Sissejuhatus majandusteadusesse". Raamatu struktuur oma kolme peatükiga on väga ilmekas tõend laiemast lähenemisviisist majandusteadusele võrreldes varasemate õpikutega.


Sealpool Alpe

Maimu Laretei Evéquoz

Sealpool Alpe, need on soojusega ja humoorikalt kirjutatud mälestused ajast, mis on meist tänaseks jäänud kaugele. Autor Maimu Laretei Evéquoz, šarmantne daam ja võluv inimene annab lugejale haruldase võimaluse rännata koos temaga kunagises Eestis, nagu see oli 1920.–1930. aastatel, ta võtab meid käekõrvale, et saaksime nautida Euroopa kõrgseltskonna elu sajandi hilisemas pooles. See oli teistsugune elu, kui „aega oli rohkem”, suhtlemised sügavamad, inimeste pilgud peatusid teineteisel pikemalt.
Madame M. L. Evéquoz’ raamatus Sealpool Alpe esinevate tegelaste galerii on esinduslik: Käbi Lareteile ja Ingmar Bergmanile lisaks astuvad eeslavale keiser Napoleon, Maria Walewska, Tania Tolstoi, prints Napoleon, Ilon Wikland, Neeme Järvi, ooperilaulja Hugues Cuénod, Rex & Mercia Harrison, Dior, Nina Ricci, päevapiltnik Johannes Pääsuke, kirjanikud Henning Mankell ja Andreï Makine, briti lava- ja filmitäht Kenneth Branagh.

Renessansiaja inimene

Eugenio Garin

Võrreldes keskajaga on renessanss väga lühike – veidi rohkem kui kaks sajandit, ulatudes 14. sajandi keskpaigast 16. sajandi lõpuni. Sellest hoolimata tõi see ajastu kaasa suure kultuurilise nihke, uue ajastu koidiku, mil klassikalise kreeka ja rooma väärtused elasid üle taassünni ning kõigil aladel algas humanistlike väärtuste võidukäik.


Peljatud tunded

Adena Sepp

Inimestevahelised suhted, töökaaslaste-vahelised probleemid naistekollektiivis, probleemid alkoholiga ning armastus, armastus, armastus – seda kõike leiate siit rohkesti.
Kalatööstuse mured ja rõõmud taasiseseisvunud Eestimaal, rutiinne töö, hall ja üksluine argipäev... kuni kõik äkki muutub – uue ülemuse saabumisega oleks kui päike Katreni jaoks pilve tagant välja tulnud! Kas jääbki nii alatiseks? Kes oskaks küll ette näha armastuse keerdkäike...


Murtud süda

Ebe Padu

Väikesel Merlel on isast kahju, lõputult kahju, ehkki ta näeb isa julmust teiste pereliikmete kallal. Ta usub, et pere rõõmsad hetked kaaluvad siiski halva üles. Väikesest tüdrukust peale püüab ta olla lepitaja oma ema Jelena, vahelüli kasuõe Esteri ning isa Andero vahel, kuid tema suutmistest ja oskustest jääb napiks. Nõnda ei saa ta ka aru, miks isa lõpuks kaheteistkümneks aastaks trellide taha satub. Merle ei loobu isast isegi siis, kui ta on täiskasvanuks saanud. Ta püüab ikka veel perekonda koos hoida.
Peresuhteid käsitlev romaan on seni lastekirjanikuna tuntud Ebe Padu esimene raamat täiskasvanutele.


Minu Kanada

Eestlase eluratas vahtralehemaal

Ene Timmusk

Postkastist leitud kogukas ümbrik toob ootamatu elutee muutuse. Meie aeg Rootsis, kuhu olime läinud, et vältida Tomi värbamist Nõukogude armeesse, jääb väga lühikeseks. Uueks koduks saab ühtäkki Kanada, mis kauge ja võõrana on meile varem seostunud vaid lumiste väljade ja kurjade huntidega, kuid tegelikkuses üllatab oma soojuse ja sõbralikkusega.
Maailmapildis peaaegu nähtamatu Kanada peidab endas palju põnevat. Siia sattunud rahvad hoiavad alles oma kombeid ja traditsioone, moodustades kirju mosaiigi indiaanlaste ja inuittide kõrval. Kuidas aga kasvavad üles sisserännanute lapsed? Kellena tunnevad end minu Kanadas sündinud tütred - eestlastena või kanadalastena? Ja mida tähendab meile sattumine euroopalikust monokultuursest Eestist paika, kus täiesti erinevad kultuurid on läbisegi just nagu „Star Trekis”?

Mina ei tea, kust ma rõõmu võtan. Mälestused

Lagle Parek

Kui Toomas Hendrik Ilves kõneles 2008. aastal Eesti iseseisvuse taastamise päeval loomeliitude esindajatele, siis lausus ta lõpetuseks: “Armas Lagle, sinule tahan ma pühendada oma kõne viimased sõnad. Truudus põhimõtetele ajal, mil lihtsalt “ära elamine” oli lihtsaim võimalus, andis sulle nii ränki üleelamisi kui ülendust.”
Elu on lihtne, kui pead oma põhimõtetest kinni, arvab Lagle Parek ise. See lihtne elu, millest ta oma mälestusteraamatus talle omasel otsekohesel moel kirjutab, on paljudele meist ometi otsekui sümbol. Õieti mahub sellesse kaugelt rohkem kui üksainus elu.
Koos äsja ilmunud Elsbet Pareki eluraamatuga “...ja põlvest põlveni kajab” moodustub mitme põlvkonna lugu – ühe perekonna hoiakute, valikute ja saatuse lugu, mis algab möödunud sajandi hakul ja toob tänapäeva välja ning on iseäranis tihedasti seotud Eesti riigi looga.