26.1.10


Koidukuma. Videviku saaga IV raamat

Stephenie Meyer

Olla pöördumatult armunud vampiiri tähendab Bella Swani jaoks ohtlikult teravdunud reaalsuses põimunud fantaasiat ja õudusunenägu ühekorraga. Lõõmav kirg Edward Culleni vastu kisub teda ühes, sõprus libahunt Jacob Blacki vastu teises suunas, on Bellal selja taga tormiline aasta täis kiusatust, kaotusi ja püüdlusi jõuda murdepunktini. Tema otsus, kas ühineda sünge, kuid lummava surematute maailmaga või jääda truuks inimese-elule, on muutunud niidiks, mille küljes ripub kummagi hõimu saatus.
Nüüd, kus Bella on oma otsuse teinud, vallanduvad ootamatud sündmused, mis võivad kaasa tuua hoomamatuid tagajärgi. Kas tõesti võivad Bella elu lõimed – mis algasid “Videvikus” ning said segi paisatud ja lõhki kistud “Noorkuus” ja “Päikesevarjutuses” – just nüüd, kus need on viimaks ometi valmis paranema ja kokku kasvama, hoopis igaveseks hävida?

“Koidukuma”, hämmastav ja kauaoodatud lõpp “Videviku” saagale heidab valgust selle miljoneid lummanud romantilise loo saladustele ja tagamaadele.


Kingituseks loodud

Merle Nurms

Kõige toredam kingitus on ikka omatehtud kingitus! Raamatust leiab palju huvitavaid meisterdamisideid, kus kasutatakse selliseid põnevaid materjale nagu liiv, savi, saepuru, niit, pabermass, soolatainas, vaha ja kips. Õpetatakse, kuidas valmistada pildiraame, kujukesi, kaarte, küünlaid, ehteid ja palju muud.


Kalender 2010

Koostanud Gondo Olevsoo

Teatmiku ja käsiraamatuna mõeldud väljaanne sisaldab kalendaariumi ja tähtpäevakohaseid artikleid, tutvustab lugejat uudistega teaduse, tehnika, aianduse, koduloo ning kodunduse vallast, annab mitmesugust teavet ning kasulikke nõuandeid.
Valik teemasid: Eesti 1940, Eesti Loodusuurijate Selts läbi sajandite, Eesti pulm, Hea õuemuru, Inimelu karistusõiguslik kaitse - embrüost surnukehani, Kartul talvel, Kas kasvatada rapsi?, Kuidas toituda, Saturn ja selle vaatlemine, Surmaga seotud uskumustest eesti rahvapärimuses, Tallinna kadunud kalmistud, Uni ja vanus, Uus töölepingu seadus, Viljapuude võrakujundamine jpm.


Ja anna meile andeks meie võlad...

Nirti

Koduvägivald, alkohoolikust isa, allaheitlik ema, koledad pruunid onud köögilaua taga ja väike tüdruk oma pisut suurema õega sellesama laua all – selline on lapsepõlvepildike peategelase Liliti tavalisest õhtupoolikust.
Suureks saades rebib Lilit end küll lahti maakolka masendavast argipäevast, ent taustsüsteemina jääb see teda saatma ka pealtnäha tõusujoones kulgevas täiskasvanueas – segased suhtevõrgustikud ja eneseotsingutel ämbrisse astumine jätkuvad ka suurlinna tulede valguses.

Noore autori esikromaan „Ja anna meile andeks meie võlad…“ jutustab peategelase Liliti silmade läbi nendest Eesti igapäevaelu tahkudest, mille ees me parema meelega silmad kinni pigistaksime.


Ingli kübaratrikk. Martti ja kuldtiib

Kerttu Soans, Tiia Kõnnussaar

Kerttu Soans on kahe tütre ema, Tiia Kõnnussaar kahe poja ema ja see – kahe kaanega raamat – kahe ema sõpruse vili.
Ühel raamatupoolel saame tuttavaks 7-aastase tüdrukuga, kelle nimi on Ingel ja kes sõidab lennujaama kohvikus lennukiga ning kelle suurim soov on saada endale lemmikloom. Teisel raamatupoolel tutvume 7-aastase Marttiga, kes on täpselt selline nagu üks tore poiss võiks olla ja kes üle kõige igatseb endale päris oma draakonit. Värviliste ja lõbusate piltidega raamat, mis sobib lugemiseks nii tüdrukutele kui poistele.

Idüllist ahastuseni 1939-1941

Tiit Made

Tiit Made viies ajalooraamat käsitleb Eestile murranguliselt katastroofilisi aastaid 1939.–1941. Need olid aastad, kui Eesti poliitikud oskasid mängida hästi arenenud riigi rahvusvahelisse poliitilisse isolatsiooni ning loovutasid paukugi laskmata Vabadussõjas kätte võideldud iseseisvuse ja vabaduse agressiivsele Nõukogude Liidule. Raamat kirjeldab nende kolme aasta sündmusi, toetudes dokumentaalsele materjalile ja tollaste ajalehtede artiklitele ning sündmustes osalenute memuaaridele. See on raamat väikese rahva karmist saatusest, keda loetud kuude jooksul kavaldas üle Kremli diktaator koos oma vasallidega. Selles on põhjalikult juttu eestlaste poliitilisest lihtsameelsusest ja sinisilmsusest suhtlemisel idanaabriga. Lugeja leiab ka hulgaliselt lehekülgi okupantide käsilasteks hakanud eestlaste reetlikkuse, rahvavaenulikkuse, kättemaksuiha, saamahimu ja ärategemissoovi kohta.
Siin on ajalooline tõde välja toodud ehedal ja armutul kujul, kuid nähtuna läbi eestlaste silmade. Ajaloolistest vigadest tuleb õppida. Siis on lootust, et tehtud vigu ei korrata. Kommunismi kuritegusid peab une pealt teadma, sest need on meie rahva jaoks aegumatud, kuna hävitasid ligi neljandiku Eesti rahvast ja peatasid riigi normaalse arengu pooleks sajandiks.


Himmleri Tartust pärit ihuarst

Felix Kersten - mees, kes päästis miljon hinge

Heldur Jõgioja

See on jutustus 1898. aastal Tartus sündinud Himmleri ihuarsti Felix Kersteni elust ja tegevusest.
Algul päästis Kersten üksikuid inimesi, nende hulgas mitmeid surmamõistetud eestlasi. Hiljem arvud suurenesid ja jõudsid kümnete tuhandeteni sõja lõpul. Himmler andis Kersteni pealekäimisel käsu eirata Hitleri korraldust vangid tappa ja laagrid õhku lasta. Kaks kuud enne sõja lõppu keelati Reichsführeri käsul rangelt juutide tapmine ja inimeste etapeerimine laagritest. See oli täielikult Kersteni tegevuse tulemus.